{"id":1107,"date":"2016-12-12T18:32:41","date_gmt":"2016-12-12T15:32:41","guid":{"rendered":"http:\/\/harmooniakeskus.ee\/?p=1107"},"modified":"2022-08-15T17:03:39","modified_gmt":"2022-08-15T17:03:39","slug":"%d1%87%d1%83%d0%b2%d1%81%d1%82%d0%b2%d0%b0-%d0%be%d0%bd%d0%b8-%d1%82%d0%b0%d0%ba%d0%b8%d0%b5-%d0%bd%d0%b5%d0%bf%d0%be%d0%bd%d1%8f%d1%82%d0%bd%d1%8b%d0%b5","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/%d1%87%d1%83%d0%b2%d1%81%d1%82%d0%b2%d0%b0-%d0%be%d0%bd%d0%b8-%d1%82%d0%b0%d0%ba%d0%b8%d0%b5-%d0%bd%d0%b5%d0%bf%d0%be%d0%bd%d1%8f%d1%82%d0%bd%d1%8b%d0%b5\/","title":{"rendered":"Tunded. Need on nii arusaamatud."},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"1107\" class=\"elementor elementor-1107\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-49ca29f2 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"49ca29f2\" data-element_type=\"section\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-2e9d36b1\" data-id=\"2e9d36b1\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-56158ffe elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"56158ffe\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t<style>\/*! elementor - v3.21.0 - 08-05-2024 *\/\n.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-stacked .elementor-drop-cap{background-color:#69727d;color:#fff}.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-framed .elementor-drop-cap{color:#69727d;border:3px solid;background-color:transparent}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap{margin-top:8px}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap-letter{width:1em;height:1em}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap{float:left;text-align:center;line-height:1;font-size:50px}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap-letter{display:inline-block}<\/style>\t\t\t\tPaljud t\u00e4iskasvanud kardavad tunda ja seet\u00f5ttu keelavad nad endal emotsioonidega elada. Ja edukalt \u00f5petada lapsi mitte tundma. Kuid laste loomus on targem kui t\u00e4iskasvanud, seega j\u00e4\u00e4vad lapsed alati lapsep\u00f5lves \u00fcmbritseva maailma suhtes avatumaks ja tundlikumaks. Nagu te k\u00f5ik ilmselt teate, on emotsioon keha subjektiivne reaktsioon v\u00e4listele muutustele. Te ei saa endale \u00f6elda - l\u00f5petage r\u00f5\u00f5mustamine, kui teid valdab \u00f5nn, n\u00e4iteks lapse s\u00fcnnist. Pole v\u00f5imalik sundida last hetkeks rahunema, kui ta sai kingiks kauaoodatud m\u00e4nguasja. Vanemad saavad sellest k\u00f5igest v\u00e4ga h\u00e4sti aru ja sellega pole raskusi. Raskused algavad siis, kui vanemad puutuvad kokku teiste, vastandlike tunnetega: viha, viha, \u00e4rrituvus, \u00e4revus. Paljud vanemad elavad alateadliku m\u00f5tteviisiga, et \u00fclalloetletud tunded on halvad. Ja vastavalt sellele ei saa neid testida. Olukordades, kus laps on vihane, tahan esimese asjana \u00f6elda: \u201cpiisavalt\u201d, \u201crahune maha\u201d, \u201cl\u00f5peta n\u00fc\u00fcd\u201d. Kuid need fraasid j\u00e4\u00e4vad reeglina lapsele kuulmata. Ja need ei m\u00f5juta teie poja v\u00f5i t\u00fctre emotsionaalset seisundit. Miks on vanematel nii raske aru saada, mida teha ja kuidas last aidata? Paljud vanemad elasid lapsep\u00f5lves peredes, kus vihastada ei saanud, viha v\u00f5i muud tunded tekitasid vanemates \u00e4revust. Ja nii tekkiski suhtumine: paha on olla. R\u00e4\u00e4gin vanematele oma konsultatsioonidel ja seminaridel, et iga tunne on t\u00e4iesti normaalne. Oma praktikas puutun lastega t\u00f6\u00f6tades sageli kokku vanemate vaikiva keeluga lastes viha ja n\u00f6rdimuse avaldumiseks. Juhin lapsevanemate t\u00e4helepanu, et pole olemas halbu ega h\u00e4id emotsioone. K\u00f5ik tunded ja emotsioonid ilmnevad millegi jaoks. Viha n\u00e4iteks annab lapsele v\u00f5imaluse oma piire kaitsta v\u00f5i ilmub vastusena lahkarvamusele t\u00e4iskasvanuga. R\u00e4\u00e4kides poistega, kes kaklevad palju ja kogevad seej\u00e4rel tohutut s\u00fc\u00fctunnet, r\u00e4\u00e4gin neile loo v\u00e4ikesest j\u00e4nesest, keda k\u00f5ik metsas elavad loomad solvavad. Ja ta ei tea, kuidas vihastada ega anna tagasi. Ise ma muinasjuttu ei l\u00f5peta, kutsun lapse seda t\u00e4iendama. Levinumad vastused on: &quot;Seisan j\u00e4nku eest ja l\u00f6\u00f6n k\u00f5iki&quot;, &quot;j\u00e4nku v\u00e4sib mitte vihastamast, ta vihastab ja l\u00f6\u00f6b vastu.&quot; Praegusel hetkel on mul isiklikult ja lapsel j\u00e4nku \u00fcle v\u00e4ga hea meel. Siis k\u00fcsin, miks laps otsustas j\u00e4nest aidata v\u00f5i miks otsustas j\u00e4nku k\u00f5iki peksta? Ja nii j\u00f5uamegi teemani vajadusest vahel vihastada, oskusest end kaitsta. Lapsed, eriti need, kes ei tohiks olla vihased, hakkavad sel hetkel usaldavalt naeratama. Ma ei julgusta ja pealegi ei \u00f5peta lapsi k\u00f5iki probleeme rusikate abil lahendama. Mul on veel \u00fcks \u00fclesanne \u2013 tahan lapses s\u00fc\u00fctunnet v\u00e4hendada. Ja et tekiks arusaam, et on normaalne olla vihane kellegi peale, kes sulle haiget teeb v\u00f5i ebameeldivaks teeb. R\u00e4\u00e4gin samast asjast oma vanematega. K\u00f5ik tunded on millegi jaoks antud. Need ei juhtu lihtsalt. Ja vanemate \u00fclesanne on aidata lapsi nende elamisel ja m\u00f5istmisel.\n<p style=\"text-align: right;\">Autor: lasteps\u00fchholoog Natalja Beljajeva<\/p>\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paljud t\u00e4iskasvanud kardavad tunda ja seet\u00f5ttu keelavad nad endal emotsioonidega elada. Ja edukalt \u00f5petada lapsi mitte tundma. Kuid laste loomus on targem kui t\u00e4iskasvanud, seega j\u00e4\u00e4vad lapsed alati lapsep\u00f5lves \u00fcmbritseva maailma suhtes avatumaks ja tundlikumaks. Pigem nagu teie k\u00f5ik...<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":2398,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[87],"tags":[],"class_list":["post-1107","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-87"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1107"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1107\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2445,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1107\/revisions\/2445"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2398"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/harmooniakeskus.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}